Leo istus oma kulunud tugitoolis, ekraanivalgus peegeldumas prilliklaasidelt. Kell oli ammu üle südaöö. Ta vaatas oma "Mängude loendit" – digitaalset riiulit, mis oli täis seiklusi, mida ta oli lubanud endale kunagi lõpuni mängida. Kuid üks mäng oli eriline. Aegade Kaja .

Kas soovid, et see lugu jätkuks, või kirjutan hoopis teistsuguses žanris (näiteks ulme või põnevus) loo?

Siin on lühike lugu, mis on inspireeritud klassikaliste mängude loendist ("Mängude loend"): Viimane Salvestus

Kui ta uksest sisse astus, ei olnud seal mitte bossivõitlus, vaid hoopis suur aken, kust avanes vaade mängumaailma päikesetõusule. Muusika muutus rahulikuks, lummavaks. Leo oli sellega hakkama saanud.

Lõpuks jõudis ta ukseni, mida ta polnud kunagi varem avanud. Selle taga ootas Valguse Koda.

Share.
Leave A Reply